Kas olete kunagi kogenud seda ebameeldivat hetke, kui keerate hommikul kiirustades süütevõtit, kuid oodatud mootori reipa hääle asemel kostub vaid vaevaline klõpsatus või hullemal juhul täielik vaikus? See on üks levinumaid stsenaariume, millega autoomanikud silmitsi seisavad, eriti muutlike ilmastikuoludega piirkondades. Kuigi sageli süüdistatakse selles “halba õnne” või “vana autot”, on autoaku tühjenemise taga alati konkreetsed füüsikalised ja keemilised protsessid. Kaasaegsed sõidukid on täis elektroonikat, mis nõuab stabiilset toidet, ning aku tervis on kriitilisem kui kunagi varem. Selles põhjalikus juhendis vaatame sügavuti, miks akud tegelikult “surevad”, kuidas tuvastada probleeme enne kriitilist piiri ja millised on ainuõiged meetodid aku laadimiseks, et pikendada selle eluiga aastaid.
Miks autoaku tühjeneb: Peamised süüdlased
Paljud juhid arvavad ekslikult, et aku tühjeneb ainult siis, kui tuled on ööseks põlema jäetud. Tegelikkuses on põhjused palju mitmekesisemad ja sageli hiilivad need ligi märkamatult. Autoaku on energiamahuti, mis töötab pidevas laadimis- ja tühjenemistsüklis, ning selle tasakaalu häirimine viibki probleemideni.
1. Lühikesed sõiduotsad ja linnaliiklus
Üks suurimaid aku vaenlasi on tänapäevane linnaelustiil. Auto käivitamine nõuab akult tohutul hulgal energiat. Et see energia tagasi saada, peab auto generaator töötama teatud aja. Kui teie igapäevased sõidud piirduvad 10–15 minutiga poodi või tööle, ei jõua generaator käivitamisel kulutatud energiat taastada. Tulemuseks on aku, mis on pidevalt alalaetud olekus. Pikema aja jooksul viib see sulfateerumiseni – protsessini, kus pliiplaatidele ladestuvad sulfaadikristallid, vähendades jäädavalt aku mahtuvust.
2. Parasitaarne voolutarve
Isegi kui auto süüde on välja lülitatud, ei maga see kunagi täielikult. Kaasaegsetes autodes töötavad taustal signalisatsioonid, kellad, raadio mälud ja mitmesugused juhtajud. Seda nimetatakse parasitaarseks koormuseks. Normaalses olukorras on see voolutarve tühine ja terve aku peab sellele vastu nädalaid. Kui aga elektrisüsteemis on rike või olete paigaldanud lisaseadmeid (nt pardakaamerad, võimsad helisüsteemid), võib voolutarve olla piisavalt suur, et tühjendada aku paari päevaga.
3. Temperatuuri äärmused: Külm ja kuum
Levinud on arusaam, et talv tapab akusid. See on tõsi, kuid vaid pool tõde. Tegelikkuses teeb suvine kuumus akule sageli rohkem liiga, kiirendades korrosiooni ja vee aurustumist elektrolüüdist. Talv on lihtsalt aeg, mil need suvel tekkinud kahjustused avalduvad. Madalatel temperatuuridel aeglustuvad keemilised reaktsioonid, mis tähendab, et aku suudab väljastada vähem voolu just siis, kui mootor vajab paksu õli ringiajamiseks tavapärasest rohkem jõudu.
4. Vananenud või rikkis aku
Mitte miski ei kesta igavesti. Keskmine autoaku eluiga on 4–6 aastat. Aja jooksul plaadid oksüdeeruvad ja aktiivaine pudeneb põhja. Kui aku on jõudnud oma eluea lõppu, ei aita ka kõige parem laadija – see ei suuda enam laengut hoida.
Kuidas valida õiget akulaadijat?
Enne laadimisprotsessi juurde asumist on kriitilise tähtsusega omada õiget varustust. Vanad, nõukogudeaegsed trafoga laadijad võivad tänapäevastele akudele (eriti AGM ja EFB tüüpi akudele, mida kasutatakse Start-Stop süsteemiga autodes) teha karuteene. Need võivad akut üle keeta või rikkuda auto tundlikku elektroonikat, kui laadida akut autost eemaldamata.
Tänapäeval soovitavad eksperdid kasutada nutikaid laadijaid (smart chargers). Need seadmed töötavad mikroprotsessorite juhtimisel ja läbivad laadimisel mitu etappi:
- Desulfateerimine: Impulssidega püütakse lagundada plaatidele tekkinud kristalle.
- Põhilaadimine: Aku täidetakse maksimaalse lubatud vooluga kuni ca 80% täituvuseni.
- Absorptsioon: Pinge hoitakse stabiilsena, kuid voolutugevust vähendatakse järk-järgult, et saavutada 100% laetus ilma ülekuumenemiseta.
- Säilituslaadimine (Pulse/Float): Laadija jälgib aku pinget ja annab vajadusel väikeseid impulsse, hoides akut täislaetuna kuid ülelaadimist vältides. See režiim on ideaalne, kui auto seisab talvel pikalt.
Samm-sammuline juhend: Kuidas akut õigesti laadida
Aku laadimine tundub lihtne, kuid ohutusnõuete eiramine võib viia plahvatuse või elektroonika hävimiseni. Järgige alati seda protseduuri:
1. Ettevalmistus ja ohutus
Esmalt veenduge, et laadimisala on hästi ventileeritud. Laadimise käigus võib eralduda vesinikku, mis on äärmiselt plahvatusohtlik. Eemaldage akuklemmidelt mustus ja oksiidikiht (valge pulber), kasutades selleks spetsiaalset harja või sooja vett ja söögisoodat. Puhas kontakt on korraliku laadimise aluseks.
2. Õige ühendamise järjekord
See on kriitiline punkt. Järgige alati kindlat järjestust:
- Veenduge, et laadija on vooluvõrgust lahti ühendatud.
- Ühendage laadija punane (+) klamber aku positiivse klemmiga.
- Ühendage laadija must (-) klamber. Kui laete akut, mis on auto peal, soovitavad paljud tootjad ühendada miinusklemmi hoopis auto kere (massi) külge, eemale akust ja kütusetorudest. Kui aku on autost maas, ühendage see otse miinusklemmile.
- Alles nüüd ühendage laadija vooluvõrku ja lülitage sisse.
3. Laadimisrežiimi valik
Valige laadijal õige režiim. Kui teil on AGM aku (tavaliselt Start-Stop autodel), valige kindlasti AGM-režiim või lumehelbe märgiga režiim. Tavarežiim ei pruugi AGM akut täielikult täis laadida või võib kasutada valet pinget.
4. Laadimise lõpetamine
Kui laadija näitab, et aku on täis, toimige ühendamisele vastupidises järjekorras:
- Lülitage laadija vooluvõrgust välja.
- Eemaldage must (-) klamber.
- Eemaldage punane (+) klamber.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Autoomanikel tekib akudega seoses tihti samu küsimusi. Siin on ekspertide vastused levinumatele muredele.
Kui kaua võtab aega autoaku täislaadimine?
See sõltub aku mahutavusest (Ampertunnid, Ah) ja laadija võimsusest (Amprid, A). Lihtsustatud valem on: aku mahtuvus jagatud laadimisvooluga. Näiteks 60Ah aku laadimine 4A laadijaga võtab teoreetiliselt aega umbes 15 tundi (60 / 4 = 15). Kuna laadimisprotsess ei ole 100% efektiivne ja aeglustub lõpupoole, tuleks arvestada pigem 18–24 tunniga täiesti tühja aku puhul. Kiirlaadimine ei ole soovitatav, kuna see kuumutab akut liigselt.
Kas akut tohib laadida, kui see on autoga ühendatud?
Jah, enamasti tohib, eeldusel et kasutate kaasaegset nutikat laadijat, millel on pinge stabiliseerimine ja ülepingekaitse. Vanemate trafolaadijate puhul on tungivalt soovitatav aku auto elektrisüsteemist lahti ühendada, et vältida pingešokke, mis võivad kahjustada auto aju (ECU) või generaatori dioode.
Mida tähendab, kui aku on “külmunud” ja kas seda tohib laadida?
Kui aku on tühjenenud, muutub selles olev elektrolüüt (väävelhappe lahus) üha sarnasemaks tavalisele veele. Vesi jäätub 0 kraadi juures. Kui aku on tühi ja väljas on miinuskraadid, võib see läbi külmuda, paisutades korpust. Jäätunud akut ei tohi mingil juhul laadida ega käivitada! See on plahvatusohtlik. Tooge aku tuppa, laske sellel aeglaselt üles sulada, kontrollige korpuse terviklikkust ja alles siis proovige laadida.
Kas Start-Stop süsteemiga autole sobib tavaline aku?
Ei. Start-Stop süsteemid nõuavad spetsiaalseid EFB (Enhanced Flooded Battery) või AGM (Absorbent Glass Mat) akusid. Need taluvad sügavamat tühjenemist ja tihedamaid käivitustsükleid. Tavalise happeaku paigaldamine Start-Stop süsteemiga autole viib aku kiire hävimiseni, tavaliselt 3–6 kuu jooksul.
Märgid, et aku vajab viivitamatut väljavahetamist
Mõnikord on laadimine vaid agoonia pikendamine. On olukordi, kus aku sisemine keemia on sedavõrd degradeerunud, et ainus lahendus on vahetus. Oskus need märgid ära tunda säästab teid olukorrast, kus jääte teele tühja akuga.
Esimene ja kõige selgem märk on aku kiire isetühjenemine. Kui laete aku täis, kuid hommikuks on see taas tühi (ja olete välistanud parasitaarse voolutarbe), on aku sisemised plaadid lühises või sulfateerunud. Sellist akut ei ole võimalik taastada.
Teine märk on korpuse deformatsioon. Kui aku küljed on punnis või kummis, viitab see ülelaadimisele, jäätumisele või sisemisele rikkele. Punnis aku on ohtlik, kuna korpuse purunemisel võib välja paiskuda söövitavat hapet. Samuti, kui tunnete laadimise ajal tugevat “mädamuna” (väävli) haisu, tähendab see, et aku keeb ja eritab ohtlikke gaase – laadimine tuleb koheselt lõpetada.
Lõpuks tasub jälgida käivituspinget. Töökojas tehtav koormustest annab kõige täpsema vastuse. Kui aku pinge langeb käivitamise hetkel alla 9,6 voldi, on selle ressurss ammendumas. Ärge oodake esimest tõsist pakast, vaid vahetage väsinud aku ennetavalt välja, et tagada meelerahu ja auto töökindlus igas olukorras.
