Tehnoülevaatus on paljude autoomanike jaoks iga-aastane stressiallikas, mis toob endaga kaasa hirmu lisakulutuste ja ajakulu ees. Kuigi enamik autojuhte hoolitseb oma sõiduki eest regulaarselt, näitab statistika, et märkimisväärne osa sõidukitest ei läbi ülevaatust esimesel katsel. Sageli on põhjuseks pisivead, mida oleks saanud hõlpsasti vältida, kuid tihti tulevad ilmsiks ka tõsisemad tehnilised puudujäägid, mis on arenenud märkamatult. Ülevaatuspunktide eksperdid rõhutavad, et ettevalmistus ja teadlikkus tüüpvigadest võivad säästa autoomanikule sadu eurosid ning tagada, et korduvülevaatuse tasu maksmine pole vajalik. Alljärgnevalt vaatame süvitsi peamisi valdkondi, kus autod kõige sagedamini põruvad, ning jagame praktilisi nõuandeid nende vältimiseks.
Valgustusseadmed ja nähtavus – lihtsaim viis põrumiseks
Üllataval kombel on statistiliselt kõige sagedasem põhjus, miks auto ülevaatuselt tagasi saadetakse, seotud valgustusseadmetega. See on valdkond, mida iga autoomanik saab tegelikult ise enne ülevaatuspunkti külastamist kontrollida, kuid mida tihti ignoreeritakse.
Mittepõlevad pirnid ja valed valgusallikad
Kõige elementaarsem viga on läbipõlenud pirn. Olgu selleks numbrituli, gabariittuli või pidurituli – iga mittepõlev valgusallikas on potentsiaalne põhjus korduvülevaatuseks või märkuse saamiseks. Veelgi suurem probleem on aga viimastel aastatel levinud trend asendada tavalised halogeenpirnid LED-pirnidega või ksenoonidega tuledes, mis ei ole selleks ette nähtud. Kui laternal puudub vastav tähistus ja sertifikaat, on selline muudatus seadusevastane ning ülevaataja ei saa autot liikluskõlblikuks tunnistada, kuna valgusvihk on sageli hajutatud ja pimestab vastutulijaid.
Tulede reguleeritus ja tuhmunud klaasid
Teine kriitiline aspekt on esitulede kõrguse reguleerimine. Aja jooksul võivad auto vibratsiooni tõttu tuled paigast nihkuda, näidates kas liiga kõrgele (pimestades teisi) või liiga madalale (vähendades juhi nähtavust). Samuti on vanemate autode puhul suureks probleemiks tuhmunud või kollakaks muutunud plastist tuleklaasid. Kui valgusvihu läbivus on tugevalt häiritud, tuleb tuled lasta poleerida või välja vahetada.
Pidurisüsteem ja selle varjatud ohud
Pidurisüsteem on auto kõige olulisem turvaelement ning ülevaatusel tehakse sellele äärmiselt põhjalik kontroll rullikutel. Siin ei piisa vaid sellest, et auto “pidurdab”, vaid süsteem peab töötama ühtlaselt ja efektiivselt.
- Ebaühtlane pidurdusjõud: Üks levinumaid vigu on see, kui ühe telje rataste pidurdusjõud erineb märgatavalt. See tähendab, et äkkpidurdusel võib auto kiskuda teelt välja. Põhjuseks on sageli kinni kiilunud pidurisadulad või ebaühtlaselt kulunud piduriklotsid.
- Seisupidur ehk käsipidur: Automaatkäigukastiga autode omanikud kasutavad seisupidurit harva, lootes vaid “P” (park) asendile. Selle tulemusena trossid roostetavad kinni ja mehhanism lakkab töötamast. Ülevaatusel peab käsipidur suutma autot kinni hoida ja toimima ühtlaselt mõlemal rattal.
- Roostetanud piduritorud: See on viga, mida tavaline autoomanik silmaga ei näe. Ülevaataja kontrollib auto all piduritorusid füüsiliselt. Kui torudel on sügav korrosioon, on oht, et need võivad äkkpidurdusel puruneda, jättes auto piduriteta. See on ohtlik viga, mis saadab auto koheselt remonti.
Veermik ja vedrustus – Eesti teede tagajärg
Eesti kliima ja teede seisukord on auto veermikule armutud. Auklikud teed lõhuvad pukse ja liigendeid, samal ajal kui talvine sool soodustab korrosiooni.
Ülevaatusel kontrollitakse lõtke sildades spetsiaalse loksuti abil. Kõige tihedamini tuvastatakse liigset lõtku šarniirides, rooliotstes ja stabilisaatorivarrastes. Väike lõtk võib tunduda juhile märkamatuna, kuid see mõjutab auto juhitavust ja rehvide kulumist. Amortisaatorite puhul kontrollitakse lekkeid ja tööefektiivsust – kui amortisaator on õline või ei summuta võnkumisi piisavalt, on see põhjus läbikukkumiseks.
Kere ja korrosioon
Rooste on vanemate autode suurim vaenlane. Ülevaatusel eristatakse pindmist roostet ja läbivat roostet kandvates konstruktsioonides.
Erilist tähelepanu pööratakse auto karpidele (küljekarpidele), poolraamidele ja kinnituspunktidele, kus asuvad turvavööde või istmete kinnitused. Kui kruvikeeraja läheb kontrollimisel kergesti läbi metalli, on tegemist ohtliku veaga. Sageli proovivad autoomanikud roosteauke peita pahtli, teibi või mastiksiga, kuid kogenud ülevaataja tunneb need kohad ära. Korralik keevitus on ainus aktsepteeritav lahendus kandvate osade taastamisel.
Heitgaasid ja mootori seisukord
Keskkonnanõuded on muutunud järjest rangemaks ja heitgaaside test on paljude, eriti diiselautode omanike jaoks ärev hetk.
Diiselmootorite spetsiifika
Diiselautode puhul mõõdetakse suitsusust. Probleemid tekivad sageli siis, kui autoga sõidetakse peamiselt linnas madalatel pööretel, mistõttu koguneb väljalaskesüsteemi tahma. Enne ülevaatust on soovitav sõita maanteel kõrgemate pööretega, et süsteem “puhtaks köhida”. Veelgi tõsisem probleem on tahmafiltrite (DPF) eemaldamine. Kui ülevaatusel tuvastatakse, et DPF on füüsiliselt eemaldatud või tarkvaraliselt välja lülitatud, on läbikukkumine garanteeritud ja taastamine väga kulukas.
Bensiinimootorid ja lambdaandurid
Bensiinimootoritel kontrollitakse CO ja HC (põlemata kütus) taset. Kõrged näidud viitavad sageli vigasele katalüsaatorile, rikkis lambdaandurile või õhuleketele sisselaskes. Samuti peab summuti olema tihe – isegi väike auk summutis võib rikkuda mõõtmistulemused, kuna see laseb süsteemi lisahapnikku.
Rehvid ja nende vastavus nõuetele
Rehvid on ainus kontaktpind auto ja teepinna vahel, mistõttu on nõuded neile ranged. Peamine eksimus on liiga kulunud muster. Suverehvidel peab mustri sügavus olema vähemalt 1,6 mm, talverehvidel 3,0 mm. Siiski soovitavad eksperdid turvalisuse huvides vahetada rehvid juba varem.
Lisaks mustri sügavusele kontrollitakse:
- Rehvide mõõt: Rehvid peavad vastama autotootja poolt ettenähtud mõõtudele. Liiga laiad või kõrged rehvid, mis käivad vastu koopaservi, ei ole lubatud.
- Erinevad rehvid samal teljel: Ühel teljel peavad olema sama tootja ja sama mustriga rehvid. Ees ja taga võivad need erineda, kuid telje piires peab valitsema ühtsus.
- Vanus ja praod: Isegi kui muster on korralik, võivad vanad rehvid olla pragunenud ja rabedad, mis muudab nad ohtlikuks.
Kohustuslik ohutusvarustus – lihtne unustada
Paljud autod kukuvad ülevaatusel läbi mitte tehnilise rikke, vaid puuduva või aegunud ohutusvarustuse tõttu. See on ilmselt kõige lihtsamini välditav viga.
Autos peavad olema:
- Tulekustuti: See peab olema kontrollitud (tavaliselt kord aastas). Vaadake kustutil olevat kleebist – kui kuupäev on möödas, tuleb lasta see kontrollida, isegi kui manomeeter näitab rohelist.
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja töökorras.
- Tõkiskingad: Kohustuslikud teatud kategooria sõidukitel ja haagistel.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedasematele küsimustele, mis autoomanikel seoses tehnoülevaatusega tekivad.
Kui kaua tohib sõita, kui ülevaatus on lõppenud?
Seadus ei luba ilma kehtiva ülevaatuseta sõita, välja arvatud erandkorras remondikohta või ülevaatuspunkti lühimat teed pidi. Politsei võib määrata trahvi koheselt, kui kehtiv ülevaatus puudub. Mingit “ajapikendust” automaatselt ei anta.
Mis vahe on “olulisel veal” ja “ohtlikul veal”?
“Oluline viga” (VO) lubab autot kasutada 30 päeva, kuid viga tuleb likvideerida ja läbida korduvülevaatus. “Ohtlik viga” (OV) tähendab, et autoga on edasisõitmine keelatud ja see tuleb transportida remondikohta treileril.
Kas ma võin minna ülevaatusele enne tähtaega?
Jah, ülevaatusele võib minna igal ajal. Kui lähete kuni 3 kuud enne tähtaega, kandub uus kehtivusaeg edasi vana lõpust. Kui lähete varem kui 3 kuud, hakkab uus periood kehtima ülevaatuse läbimise päevast.
Kas pragunenud esiklaasiga saab ülevaatuselt läbi?
Sõltub prao asukohast ja suurusest. Juhi vaateväljas (klaasipuhasti tööala) ei tohi olla pragusid ega täkkeid, mis nähtavust segavad. Kõrvalistuja pool võivad väikesed täkked olla lubatud, kuid suured praod, mis ulatuvad klaasi ääreni või nõrgestavad konstruktsiooni, on keelatud.
Ennetav hooldus on odavam kui remont
Kokkuvõttes taandub edukas tehnoülevaatus autoomaniku suhtumisele. Sõidukit ei tohiks remontida vaid kord aastas enne ülevaatust, vaid jooksvalt. Eksperdid soovitavad enne ülevaatuspunkti külastamist teha autole korralik pesu (ka altpoolt), kontrollida ise tulesid, signaali ja turvavöösid ning veenduda, et autos ei oleks lahtiseid esemeid, mis võiksid kontrolli segada.
Puhtalt ja hooldatud autoga ülevaatusele minek jätab ülevaatajale parema mulje ja näitab, et omanik hoolib oma sõidukist. Kui auto on tehniliselt korras, on see ohutum nii teile kui kaasliiklejatele, ning kütusekulu on sageli väiksem. Pidage meeles, et ülevaataja ei ole teie vaenlane, vaid spetsialist, kelle töö on tagada, et liikluses osaleksid vaid tehniliselt terved sõidukid.
