Liikluses osalemine on paljude autojuhtide jaoks muutunud automaatseks tegevuseks, kus lihasmälu ja harjumused mängivad suuremat rolli kui liiklusmärkide teadlik jälgimine. Kuid just see rutiinsus on sageli põhjuseks, miks toimuvad plekimõkimised kohtades, kus liikluskorraldusvahendid on minimaalsed. Üks enim valesti tõlgendatud ja unustatud põhitõdesid on parema käe reegel. Kuigi autokoolis tuuakse see teema sisse juba esimestes tundides, näitab statistika ja igapäevane liikluspilt, et kogenud juhid eksivad selle vastu üllatavalt tihti. Selles artiklis vaatame süvitsi, millal see kuldne reegel tegelikult kehtib, millised on levinumad eksiarvamused ja kuidas vältida õnnetusi olukordades, kus liiklusmärgid puuduvad.
Mis on parema käe reegli olemus?
Parema käe reegel on universaalne liiklusprintsiip, mis on loodud liikluse reguleerimiseks olukordades, kus puuduvad muud korraldusvahendid nagu valgusfoorid, liiklusmärgid või teekattemärgised. Liiklusseadus sätestab selle põhimõtte lühidalt ja konkreetselt: samaliigiliste teede ristmikul peab juht andma teed paremalt lähenevale sõidukijuhile või paremal asuvale juhile.
See reegel ei kehti ainult autode puhul, vaid laieneb kõikidele liiklejatele, sealhulgas jalgratturitele ja tõukeratturitele, kui nad liiguvad sõiduteel. Reegli eesmärk on luua selgus ja ettearvatavus – kui kõik juhid teavad, et parempoolsel on eesõigus, väheneb konfliktide ja kokkupõrgete tõenäosus. Siiski tekib segadus tihti just terminite “samaliigiline tee” ja “ristmik” tõlgendamisel.
Samaliigiliste teede ristmikud: kuidas neid ära tunda?
Kõige sagedamini tekib vajadus parema käe reeglit rakendada samaliigiliste teede ristmikel. Need on ristmikud, kus ei ole eesõigusmärke (nagu “Peatee”, “Anna teed” või “Stopp”) ning teekatted on võrdsed. Siin on oluline mõista, mida tähendab teekatte võrdsus.
Samaliigilisteks loetakse teid, mis on:
- Mõlemad kaetud kõvakattega (asfalt, betoon, munakivi).
- Mõlemad on kruusateed või pinnasteed.
Kui ristuvad asfalttee ja kruusatee, ei ole tegemist samaliigiliste teedega. Sellises olukorras on kõvakattega teel liikujal alati eesõigus, sõltumata sellest, kas see tee asub vasakul või paremal. Kuid kui olete elamurajoonis, kus kõik teed on asfalteeritud ja märke pole, kehtib alati parema käe reegel. See on koht, kus paljud juhid eksivad, eeldades ekslikult, et otse liikujal on eesõigus või et laiem tee on automaatselt peatee.
Parklad ja kaubanduskeskused – plekimõkimiste meelispaigad
Võib liialdamata öelda, et parklad on kohad, kus parema käe reeglit rikutakse kõige rohkem. Suurte kaubanduskeskuste parklates on sageli pikad sõiduread, mis ristuvad väiksemate vahekäikudega. Paljud juhid, kes liiguvad mööda pikemat ja laiemat sõidukoridori, tunnevad ekslikult, et asuvad peateel.
Tegelikkuses on enamik parklaid ühe suure liiklusalana (või õuealana) käsitletavad, kus märgid puuduvad. See tähendab, et:
- Igal ristumiskohal parkla sees kehtib parema käe reegel.
- Ei loe see, kas liigute otse parkla ühest otsast teise või tulete kõrvalreast.
- Erandiks on vaid olukord, kus parklast väljasõit on reguleeritud märkidega või kui üks juht alustab liikumist parkimiskohalt (parkimiskohalt startija peab andma teed kõigile teistele).
Kindlustusseltside statistika näitab, et parklaõnnetuste puhul jääb süüdi sageli see juht, kes sõitis n-ö “peateel” ja ei andnud teed paremalt vahekäigust tulijale.
T-kujulised ristmikud ja levinud eksiarvamused
Üks visadamaid müüte liikluses on see, et T-kujulisel ristmikul on otse liikujal eesõigus ja see, kes “lõpetab” T-tähe haru (ehk peab pöörama), peab andma teed. See on täiesti vale, kui puuduvad liiklusmärgid.
Samaliigiliste teede puhul ei oma ristmiku kuju tähtsust. Kui lähenete T-kujulisele ristmikule ja teie paremale käele jääb teeots, kust läheneb sõiduk, peate talle teed andma, isegi kui tema peab sooritama pöörde ja teie liigute otse. Ristmiku geomeetria ei muuda eesõiguse reegleid.
Õuealad ja elamupiirkonnad
Õuealadel on parema käe reegli tundmine elukriitiline, kuna seal liiguvad sageli ka lapsed ja nähtavus võib olla piiratud hekkide või aedadega. Õuealal on kõik teed samaliigilised. Erilist tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et õuealal on maksimaalne lubatud kiirus 20 km/h, mis peaks andma juhile piisavalt aega reageerimiseks ja paremalt tulija märkamiseks.
Reavahetus mitmerealisel teel
Parema käe reegel ei kehti mitte ainult ristmikel, vaid ka sõiduradade vahetamisel. See on aspekt, mida isegi kogenud juhid vahel unustavad. Olukord on lihtne: kui kaks autot sõidavad kõrvuti ja soovivad vahetada rida, kehtivad järgmised põhimõtted:
- Kui ainult üks juht tahab rida vahetada, peab ta andma teed sellele, kes liigub oma reas otse.
- Kui mõlemad juhid tahavad üheaegselt rida vahetada (näiteks kolmerealisel teel tahavad nii 1. kui ka 3. reas sõitja liikuda keskmisse, 2. ritta), siis kehtib parema käe reegel.
Selles stsenaariumis peab vasakpoolses reas (nt 3. reas) asuv juht andma teed parempoolses reas (nt 1. reas) asuvale juhile. See on kriitiline teadmine tihedas linnaliikluses, et vältida küljekokkupõrkeid.
Millal parema käe reegel kindlasti EI kehti?
Et vältida segadust, on sama oluline teada olukordi, kus parema käe reegel ei rakendu või on teisejärguline. Need erandid on selgelt määratletud, kuid vajavad kordamist.
1. Teega külgnevalt alalt väljasõit
Kui sõiduk väljub hoovist, tanklast, parkimismajast või muult teega külgnevalt alalt, peab ta andma teed kõigile teel liiklejatele, olenemata sellest, kas nad tulevad vasakult või paremalt. See ei ole ristmik klassikalises mõttes, vaid teele sõitmine.
2. Pinnastee ja kattega tee
Nagu eelnevalt mainitud, on kruusatee ja asfalttee ristumine ebavõrdne. Asfaltteel liikujal on eesõigus. Samas tuleb olla ettevaatlik: kui lumi katab teed, võib olla raske tuvastada, milline kate on all, ja siis on ohutum lähtuda parema käe reeglist.
3. Ringristmikud
Eestis on enamik ringristmikke reguleeritud märkidega “Anna teed” enne ringile sõitmist. See tähendab, et ringil olijal on eesõigus. Kuid teoreetiliselt, kui ringristmikul puuduvad märgid (mis on väga haruldane, kuid võimalik ajutise liikluskorralduse korral), muutub see samaliigiliste teede ristmikuks ja teed tuleks anda ringile sõitjale (kuna ta asub paremal).
4. Trammid
Trammil on samaliigiliste teede ristmikul alati eesõigus, sõltumata tema liikumissuunast või paiknemisest (vasakul või paremal), välja arvatud juhul, kui liiklusmärgid näitavad teisiti.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedamini tekkivatele küsimustele seoses parema käe reegliga.
Kas parema käe reegel kehtib, kui foorid ei tööta?
Jah. Kui reguleeritud ristmikul valgusfoorid lülituvad välja või vilguvad kollaselt ning puuduvad eesõigusmärgid (peatee/anna teed), muutub ristmik samaliigiliseks ja rakendub parema käe reegel. Kui märgid on olemas, tuleb juhinduda märkidest.
Kuidas käituda kortermajade vahelisel alal?
Kortermajade vahelised teed on reeglina samaliigilised. See tähendab, et igal ristumisel tuleb jälgida paremat kätt. Erandiks on olukord, kus on selgelt arusaadav, et tegemist on hoovist väljasõiduga (näiteks läbi värava või üle kõnnitee serva), kuid kahtluse korral on targem eeldada parema käe reegli kehtivust.
Kas ma pean andma teed paremalt tulevale jalgratturile?
Jah. Jalgratas on sõiduk. Kui jalgrattur sõidab samaliigiliste teede ristmikul sõiduteel ja läheneb teile paremalt, on tal eesõigus. See reegel ei kehti siis, kui jalgrattur ületab teed mööda ülekäigurada sõites – sel juhul reguleerivad eesõigust teised reeglid.
Mis saab siis, kui ristmikule jõuab 4 autot korraga?
See on klassikaline “patiseis”. Kui nelja samaliigilise tee haru pealt jõuavad autod ristmikule üheaegselt, on igal juhil paremal pool teine sõiduk. Liiklusseadus seda olukorda täpselt ei reguleeri. Lahendus on kokkuleppeline: üks juhtidest annab käega märku ja loobub oma eesõigusest (või näitab, et laseb teise läbi), misjärel laheneb olukord parema käe reegli alusel edasi.
Viisakus ja ettenägelikkus liikluskultuuri osana
Liiklusreeglite tundmine on vundament, kuid ohutu liiklemise katus on ettenägelikkus ja viisakus. Isegi kui teil on parema käe reegli järgi eesõigus, ei taga see füüsilist puutumatust. Kogenud juht teab, et teine liikleja ei pruugi reeglit märgata või võib olla hajevil.
Eriti tähelepanelik tasub olla talvisel ajal või halva nähtavuse korral. Kui lähenete samaliigiliste teede ristmikule, võtke alati hoog maha ja veenduge, et vasakult lähenev juht on teid märganud ja annab teile teed. Silmside on siinkohal parim abivahend. Kui näete, et teine juht vaatab mujale või tema kiirus ei vähene, on targem oma eesõigusest loobuda ja vältida avariid. Plekimõlkimise järgne õigus ei tee olematuks rikutud päeva ja remondiga seotud ebamugavusi.
Pidage meeles, et parema käe reegel on loodud koostööks, mitte jõupositsiooni näitamiseks. Sujuv ja turvaline liiklus algab sellest, kui märkame teisi ja arvestame võimalike eksimustega, olles ise seejuures eeskujuks reeglite täitmisel.
