Igal sügisel seisavad tuhanded Eesti autoomanikud silmitsi sama dilemmaga: kalender näitab kuupäeva, mil naelrehvide kasutamine on ametlikult lubatud, kuid aknast välja vaadates ei meenuta ilm sugugi talve. Kuigi seadusandlus annab 15. oktoobrist alates rohelise tule naastrehvide kasutamiseks, on liiklusohutuse eksperdid ja rehvispetsialistid ühel meelel, et pelgalt kuupäeva pärast ei tasu rehvivahetusega tormata. Soojade sügisilmadega naelrehvidega sõitmine ei ole mitte ainult majanduslikult ebamõistlik, vaid võib teatud tingimustel olla isegi ohtlikum kui kvaliteetsete suverehvidega jätkamine, rääkimata asjatust teekatte kulumisest ja müra tekitamisest.
Mida ütleb seadus ja millal on õige aeg?
Eestis reguleerib talverehvide kasutamist majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus. Selle kohaselt on naastrehvide kasutamine lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Seevastu kohustuslik on talverehvide (olgu need siis naast- või lamellrehvid) kasutamine alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini.
See kahekuuline “hall tsoon” oktoobri keskpaigast detsembri alguseni ongi mõeldud autojuhtidele selleks, et nad saaksid teha otsuse vastavalt reaalsele ilmastikule, mitte kalendrile. Kui väljas on püsivalt plusskraadid ja teed on märjad või kuivad, kuluvad pehme seguga talverehvid, eriti naastrehvid, drastiliselt kiiremini. Veelgi olulisem on pidurdusteekond: soojal ja märjal asfaldil on naastrehvi pidurdusmaa oluliselt pikem kui suverehvil, kuna metallist naastud libisevad kivil ega suuda pakkuda vajalikku haardumist.
Miks ei tasu esimeste öökülmadega rehve vahetama tormata?
Paljud juhid satuvad paanikasse, kui hommikuti on autoklaasid kergelt härmas. See on arusaadav, kuid üksikud öökülmad ei tähenda veel püsiva talve saabumist. Siin on peamised põhjused, miks tasub oodata stabiilsemate külmade saabumist:
- Rehvide kulumine: Talverehvide kummisegu on loodud töötama madalatel temperatuuridel. Kui õhutemperatuur on üle +7 kraadi, muutub see segu liiga pehmeks. Soojal asfaldil sõites kulub muster silmnähtavalt, eriti kiirendustel ja kurvides.
- Naastude kaotus: Kuival asfaldil sõitmine on naastrehvidele kõige suurem vaenlane. Hõõrdumine kuumendab rehvi ja naastupesi, mille tulemusena võivad naastud pesadest välja lennata või murduda.
- Teekatte hävitamine: Eestis on roopad teedes tõsiseks probleemiks. Naastrehvid on peamine tegur, mis freesib asfaldist peenosakesi lahti, tekitades tervistkahjustavat tolmu ja süvendeid, kuhu hiljem koguneb vesi, tekitades vesiliu ohu.
- Liiklusohutus vihmaga: Sügisesed ilmad on sageli vihmased. Naastrehv on märjal asfaldil oma omadustelt kehvem kui korralik suverehv või isegi lamellrehv, kuna metalli ja asfaldi vaheline hõõrdetegur on madal.
Lamellrehv vs naastrehv: igavene vaidlus
Kui rehvivahetuse aeg lõpuks kätte jõuab, seisab autoomanik sageli valiku ees: kas eelistada naastrehve või lamellrehve? Mõlemal on oma kindlad eelised ja valik peaks põhinema eelkõige sellel, kus ja millal autoga kõige rohkem sõidetakse.
Kellele sobib naastrehv?
Naastrehv on asendamatu abimees juhtidele, kes elavad maapiirkondades või äärelinnades, kus teede talihooldus ei ole alati operatiivne. See on parim valik, kui:
- Sõidate sageli varahommikul või hilisõhtul, mil teed võivad olla jäised.
- Teie igapäevane marsruut viib mööda väiksemaid kõrvalteid, mis on sageli kinnisõidetud lumega või jääs.
- Teie sõidukogemus on vähene ja soovite maksimaalset kindlustunnet ekstreemsetes oludes.
Kellele sobib lamellrehv?
Lamellrehvid (eriti põhjamaise seguga) on muutumas üha populaarsemaks ja seda põhjusega. Need sobivad ideaalselt, kui:
- Sõidate peamiselt linnas või suurtel põhimaanteedel, mis on enamasti soolamärjad või puhtad.
- Hindate vaikset sõidumüra ja mugavust.
- Soovite olla paindlik – lamellrehvidega võib sõita aastaringselt (kuigi suvel pole see soovitatav kiire kulumise tõttu) ja neid võib alla panna juba varakult enne suurte külmade saabumist.
- Plaanite talvel reisida riikidesse, kus naastrehvid on keelatud (nt Poola, Saksamaa).
Kuidas hinnata oma vanade talverehvide seisukorda?
Enne kui tormate rehve vahetama, tuleks kriitilise pilguga üle vaadata garaažis või keldris seisvad eelmise hooaja rehvid. Seadus nõuab talverehvide jääksügavuseks vähemalt 3 millimeetrit, kuid ohutuse seisukohalt on see absoluutne miinimum, millega lumel ja lörtsis on pidamine juba väga kesine.
Rehvieksperdid soovitavad talvele vastu minna rehvidega, mille mustri sügavus on vähemalt 4–5 millimeetrit. Lisaks mustri sügavusele tuleb jälgida ka rehvi vanust. Isegi kui muster on korralik, kaotab kumm aja jooksul oma elastsuse. Üle 5-6 aasta vanused rehvid on sageli muutunud “plastmassiks”, mis ei haaku enam teepinnaga, olenemata sellest, kas tegemist on naela või lamelliga.
Naastrehvide puhul tuleb lugeda üle ka allesjäänud naastud. Kui rehvist on kadunud rohkem kui 25-30% naastudest või kui naastud on kulunud, ei toimi need enam nii nagu ette nähtud. Samuti on oluline, et naastude arv ei erineks erinevatel rehvidel märkimisväärselt – see võib põhjustada auto ebastabiilsust pidurdamisel.
Säästlik ja ohutu sõidustiil üleminekuperioodil
Periood, mil osad autod sõidavad juba talverehvidega ja teised veel suverehvidega, on liikluses üks ohtlikumaid. Sõidukite pidurdusteekonnad on erinevad ja see võib tekitada ootamatuid olukordi. Kui otsustate rehvid varakult ära vahetada, tuleb arvestada, et teie auto käitumine muutub.
Talverehv on pehmem ja “ujub” teel rohkem kui jäik suverehv. Roolitunnetus võib muutuda ebatäpsemaks. Seetõttu tuleks pärast rehvivahetust vältida järske manöövreid ja hoida suuremat pikivahet. Lisaks on oluline meeles pidada, et uued naastrehvid vajavad n-ö sissesõitmist. Esimesed 500–1000 kilomeetrit tuleks vältida äkilist kiirendamist ja pidurdamist, et naastud saaksid korralikult oma pesadesse fikseeruda. See pikendab oluliselt rehvi eluiga.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita naastrehvidega, kui väljas on soe, aga kalender lubab?
Jah, juriidiliselt on see alates 15. oktoobrist lubatud. Siiski ei ole see soovitatav, kuna see kulutab liigselt rehve ja teekatet ning halvendab pidurdamist märjal asfaldil.
Mis on M+S märgis ja kas sellest piisab?
M+S (Mud and Snow) tähistab küll talviseks kasutamiseks mõeldud rehvi, kuid tänapäevaste standardite järgi peaksid kvaliteetsed talverehvid kandma ka kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (3PMSF). See märk garanteerib, et rehv on läbinud spetsiaalsed lumekatsed ja vastab rangematele nõuetele.
Kas Eestis on kohustuslik kasutada naastrehve kõigil neljal rattal?
Jah, kui kasutate naastrehve, peavad need olema paigaldatud kõigile neljale rattale. Ei ole lubatud kombineerida naast- ja lamellrehve, kuna see muudab auto käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.
Kas ma võin naastrehvidega sõita Lätti ja Soome?
Jah, nii Lätis kui ka Soomes on naastrehvide kasutamine talveperioodil lubatud. Küll aga tuleb olla tähelepanelik, kui plaanite sõita kaugemale Euroopasse, näiteks Poolasse või Saksamaale, kus naastrehvid on täielikult keelatud.
Mis juhtub, kui ma ei vaheta rehve 1. detsembriks?
Kui tabatakse sõitmas suverehvidega ajal, mil talverehvid on kohustuslikud (alates 1. detsembrist), võib politsei määrata trahvi. Veelgi hullem on aga see, et õnnetuse korral võib kindlustusfirma keelduda kahjude hüvitamisest või esitada tagasinõude, kui rehvid ei vastanud nõuetele.
Rehvirõhu tähtsus ja sildade reguleerimine pärast vahetust
Rehvivahetus ei peaks piirduma vaid rataste ümbertõstmisega. Üks sageli tähelepanuta jäetud aspekt on rehvirõhu kontrollimine vahetult pärast paigaldust ja regulaarselt külmade ilmade saabudes. Füüsikaseaduste kohaselt langeb temperatuuri langedes ka rõhk rehvides – iga 10 kraadi temperatuuri langust võib vähendada rehvirõhku umbes 0,1 baari võrra. Sõitmine alarõhuga rehvidega suurendab kütusekulu, halvendab auto juhitavust ja kiirendab rehvide kulumist, eriti servadest.
Samuti on rehvivahetuse aeg suurepärane hetk silla- ehk kokkujooksu kontrolliks. Kui märkate, et vanad rehvid on kulunud ebaühtlaselt (näiteks on üks serv rohkem kulunud kui teine), viitab see probleemidele veermikus või valele kokkujooksule. Uute ja kallite talverehvide paigaldamine reguleerimata sildadega autole on raha tuulde loopimine, sest vale seadistus võib uue rehvi rikkuda vaid paari tuhande kilomeetriga. Lisaks parandab korras veermik auto püsimist teel libedates oludes, mis on talvisel ajal kriitilise tähtsusega.
Professionaalne rehvitöökoda tasakaalustab rattad iga vahetuse käigus. Isegi kui teil on talverehvid eraldi velgedel ja vahetate neid ise kodus, tasuks rattad enne alla panemist pingist läbi lasta. Eelmisest talvest velgedele jäänud mustus, kadunud tasakaalustusraskused või suvel saadud väikesed löögid võivad tasakaalu paigast viia, tekitades sõites vibratsiooni, mis omakorda lõhub auto veermikudetaile.
