Summutilekke ohumärgid: kuidas vältida kulukat remonti

Autosüsteemide hooldus on paljude autoomanike jaoks tihtipeale tagaplaanil, kuni ilmneb mõni tõsisem ja kulukam viga. Üheks kõige kriitilisemaks, kuid sageli alahinnatud komponendiks on sõiduki väljalaskesüsteem ehk summuti. See ei ole mõeldud vaid mootori müra vaigistamiseks, vaid mängib võtmerolli heitgaaside suunamisel mootorist eemale, kütusekulu optimeerimisel ja keskkonnanõuete täitmisel. Summutileke ei pruugi alguses tunduda suure probleemina, kuid see võib kiiresti eskaleeruda ohtlikuks rikete ahelaks. Selles artiklis käsitleme põhjalikult, kuidas märgata summutilekke esimesi tunnuseid, miks need tekivad ja milliseid ohte need endaga kaasa toovad, et saaksite oma sõiduki seisukorda õigeaegselt kontrollida.

Miks summutisüsteemi lekked tekivad?

Väljalaskesüsteem töötab äärmiselt rasketes tingimustes. See puutub kokku äärmuslike temperatuurimuutustega – põlemiskambrist väljuv gaas on tulikuum, samas kui auto all olevad osad võivad talvel kokku puutuda jääkülma vee ja sooladega. Need tegurid soodustavad korrosiooni ehk roostetamist.

Lisaks keemilisele lagunemisele on väljalaskesüsteem pideva vibratsiooni all, mis tuleneb mootori tööst ja auto liikumisest ebatasasel teel. Kui summuti kinnitusklambrid väsivad või kui süsteem on valesti paigaldatud, tekib pinget, mis viib lõpuks pragude või ühenduskohtade lekkimiseni. Soolased teed, lühikesed sõidud, kus summuti ei jõua piisavalt soojeneda (tekib kondensaat, mis söövitab torusid seestpoolt), ning löökaugud on peamised tegurid, mis lühendavad summuti eluiga.

Heli kui esimene ja ilmselge märguanne

Kõige levinum ja kergemini tuvastatav summutilekke tunnus on muutus auto hääles. Töökorras summutisüsteem on vaikne ja ühtlane. Kui aga kuskil tekib leke, hakkab väljalaskegaas väljuma enne, kui see jõuab summutipütini, mis on mõeldud müra summutamiseks.

Tunnused helis võivad olla järgmised:

  • Valjem või sportlikum mürin: Kui auto hakkab kiirendades tegema ebaloomulikult valju või “sportlikku” häält, on see selge märk, et väljalaskesüsteemis on ava.
  • Tiksuv heli mootori külmkäivitusel: See võib viidata lekkele väljalaskekollektori tihendis. Kui mootor soojeneb, metall paisub ja leke võib ajutiselt kaduda, mistõttu heli vaibub.
  • Paugutamine või lurisev hääl: Kui leke on suurem, võib gaaside vaba väljumine tekitada ebaloomulikke helisid, mida juhid kirjeldavad sageli kui “paugutamist” või “lurisemist” tühikäigul.

Vähenenud mootori võimsus ja kütusekulu suurenemine

Paljud juhid ei seosta summutileket auto jõudluse kadumisega, kuid need on tihedalt seotud. Kaasaegsed autod kasutavad hapnikuandureid (lambda-andureid), mis mõõdavad heitgaasides oleva hapniku hulka ja edastavad info mootori juhtajule. Juhtaju kohandab selle põhjal kütuse ja õhu segu.

Kui summutis on leke, võib väljastpoolt tulev värske õhk tungida väljalasketorusse anduri läheduses. Andur tõlgendab seda kui “lahja” segu ja annab käsu pritsida mootorisse rohkem kütust. Tulemuseks on:

  1. Märgatavalt suurenenud kütusekulu.
  2. Mootori ebaühtlane töö, eriti kiirendamisel.
  3. Võimsuse kadu – auto tundub “uimasem” kui tavaliselt.

Kui märkate, et kütusekulu on ilma nähtava põhjuseta tõusnud, tasub lisaks süütesüsteemile kontrollida ka väljalaskesüsteemi terviklikkust.

Ohumärgid salongis ja lõhnad

Väljalaskegaasid sisaldavad süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi, mis on värvitu ja lõhnatu, kuid äärmiselt mürgine. Kui leke tekib summutisüsteemi eesmises osas, mootoriruumi lähedal või auto põhja all, võivad heitgaasid liikuda õhuvõtusüsteemi kaudu salongi.

Kui tunnete autos bensiini või heitgaasi lõhna, on see tõsine ohusignaal. Sõitmine, kui salongi tungib heitgaas, on ohtlik tervisele ja võib põhjustada peapööritust, uimasust ja iiveldust. Sellisel juhul tuleb auto koheselt peatada, salong tuulutada ning sõiduk esimesel võimalusel teenindusse toimetada. Ärge alahinnake lõhna salongis – see on otsene märk lekkest, mis vajab kohest sekkumist.

Visuaalne kontroll: mida otsida auto alla vaadates

Tihtipeale on võimalik summutileket tuvastada ka visuaalselt. Selleks on vaja auto ohutult üles tõsta või kasutada tõstukit. Mida peaks kontrollima?

  • Mustad tahmaplekid: Kui näete summutitorudel või ühenduskohtadel musta tahma, on see märk lekkivast gaasist. Tahm ladestub lekke ümber.
  • Rooste ja läbiv korrosioon: Kontrollige torusid roostetäppide ja aukude suhtes. Eriti haavatavad on summutipüttide ja torude ühenduskohad.
  • Lahtised kinnitused: Veenduge, et kõik summutit hoidvad kummipuksid ja klambrid on terved. Kui summuti “ripub”, tekitab see liigset pinget ühenduskohtadesse, mis viib lõpuks lekkeni.

Millised on summutilekke pikaajalised ohud?

Summutilekke ignoreerimine ei ole vaid mugavuse küsimus, vaid võib kaasa tuua kalli remondi. Kui heitgaasid pääsevad lekkima mootoriruumi lähedal, võivad nad sulatada läheduses asuvaid plastdetaile, juhtmestikke või voolikuid. See võib omakorda tekitada elektriprobleeme või isegi tulekahjuohu.

Lisaks võib lekkiv väljalaskesüsteem kahjustada heitgaaside puhastusseadet ehk katalüsaatorit. Kui mootor töötab ebaõige seguga, mis on tingitud lekke põhjustatud vigasest anduriinfost, võib katalüsaatorisse sattuda põlemata kütust. See kuumeneb üle ja hävineb, mille asendamine on üks kallimaid väljalaskesüsteemi remonte. Seega on väikese augu parandamine alati odavam kui hilisem suuremahuline remont.

Korduma kippuvad küsimused summuti lekete kohta

Kui kiiresti peab summutilekke parandama?
Summutileke tuleks parandada esimesel võimalusel. Kui tegemist on väikese mõraga, mis põhjustab vaid müra, võib see oodata mõne päeva, kuid kui tunnete salongis heitgaasi lõhna või auto võimsus on märgatavalt langenud, tuleb autoga sõitmine lõpetada ja pöörduda kohe remonditöökotta.

Kas summutit saab ise parandada?
Ajutiselt saab kasutada spetsiaalseid summutiparanduse pastasid või paikasid, mida müüakse autokauplustes. Need sobivad väikeste aukude või pragude ajutiseks tihendamiseks. Siiski on selline lahendus vaid ajutine ja soovitatav on lasta spetsialistil keevitada või vahetada kahjustatud osa lõplikult.

Kas summutileke võib auto ülevaatusel läbi kukkuda?
Jah, lekiv väljalaskesüsteem on ülevaatusel tõsine puudus. Ülevaataja kontrollib nii heli, väljalaskesüsteemi terviklikkust kui ka heitgaaside koostist (heitegaaside analüüs). Kui süsteem lekib, ei pruugi heitgaasid vastata normidele või on auto müra lubatust kõrgem, mis tähendab kordusülevaatust.

Kuidas vältida summuti kiiret roostetamist?
Täielikult vältida ei saa, kuid regulaarsed pikemad sõidud aitavad. Kui sõidate autoga vaid lühikesi otsi, ei jõua summuti piisavalt soojeneda, et aurustada sinna kogunenud kondensaat. Samuti aitab auto põhja pesemine talvel, et eemaldada teeolude sool, mis kiirendab metalli korrosiooni.

Hooldusstrateegia: ennetamine on odavam kui remont

Et hoida oma auto väljalaskesüsteem heas korras, tasub lisada see iga-aastasele kontrollnimekirjale. Iga kord, kui käite õlivahetuses või muus korralises hoolduses, paluge mehaanikul üle vaadata summuti kinnitused ja visuaalne seisukord. See võtab vaid mõne minuti, kuid võib säästa sadu eurosid ja tagada teie sõiduki ohutuse.

Pöörake tähelepanu ka oma auto “tavalisele” helile. Mida paremini te oma autot tunnete, seda kiiremini märkate kõrvalekaldeid. Kui kuulete midagi uut või ebatavalist, ärge lükake kontrollimist edasi. Väljalaskesüsteem on keerukas ja omavahel seotud komponentide võrgustik, kus üks viga tõmbab endaga sageli kaasa teise. Hoolides oma auto summutilest, hoolite ühtlasi mootori tervisest, oma kütusekulust ja enda tervisest, vältides mürgiste gaaside sattumist sõidukisalongi. See lihtne tähelepanelikkus tagab murevaba sõidukogemuse ja pikendab auto eluiga märkimisväärselt.