Kujutage ette olukorda: on palav suvepäev, päike lõõskab otse esiklaasi ja salongis valitseb tõeline leitsak. Keerate kliimaseadme põhja, oodates värskendavat jahedat õhku, kuid selle asemel puhub auto ventilatsioonisüsteemist välja hoopis leiget või lausa tulist õhku. See on äärmiselt frustreeriv kogemus, eriti kui ees ootab pikem sõit. Autode kliimasüsteemid on keerukad ja nende tõrked võivad olla tingitud paljudest erinevatest teguritest, alates lihtsatest lekkest kuni keerukate elektrooniliste vigadeni. Selles artiklis võtame luubi alla kõige levinumad põhjused, miks auto kliima ei jahuta ning mida sellises olukorras ette võtta.
Kuidas auto kliimasüsteem tegelikult töötab?
Enne kui asume vigade otsingule, on kasulik mõista põhimõtet, kuidas kliimaseade salongi jahutab. Tegemist ei ole maagiaga, vaid termodünaamikaga. Auto konditsioneer töötab suletud süsteemis, kus ringleb külmaaine (tuntud ka kui freoon). Süsteem koosneb peamiselt kompressorist, kondensaatorist, paisuventiilist ja aurustist.
Kompressor surub külmaaine kokku, muutes selle kuumaks gaasiks. Seejärel liigub gaas kondensaatorisse (mis asub tavaliselt auto esiosas radiaatori ees), kus see jahutatakse maha ja muutub vedelikuks. Seejärel läbib vedelik paisuventiili, kus selle rõhk langeb järsult, mistõttu see muutub väga külmaks. See külm vedelik voolab läbi aurusti, mis asub armatuurlaua taga. Ventilaator puhub salongi õhku läbi selle jääkülma aurusti, mistõttu jahutatud õhk jõuabki reisijateni. Kui see protsess on kuskilt häiritud, lakkab süsteem oma tööd tegemast.
Külmaaine lekkimine on kõige sagedasem põhjus
Kõige levinum põhjus, miks auto kliimaseade sooja puhub, on külmaaine ebapiisav tase. Erinevalt mootoriõlist, mis kulub ja määrdub, peaks külmaaine süsteemis püsima aastaid. Kui aga tunnete, et kliima jahutab aasta-aastalt nõrgemalt, on tõenäoline, et süsteemis on mikroleke.
Külmaaine süsteem koosneb metalltorudest, kummist voolikutest ja tihenditest. Aja jooksul võivad tihendid praguneda, voolikud muutuda poorseks või metallosad korrodeeruda, mis lubab gaasil aeglaselt välja pääseda. Kui rõhk süsteemis langeb alla teatud piiri, lülitab ohutussüsteem kompressori välja, et vältida selle purunemist kuivalt töötades. Seetõttu ei pruugi kliima üldse käivituda või puhub vaid välisõhu temperatuuril õhku.
Kompressori rike kui süsteemi süda
Kliimaseadme kompressor on süsteemi süda. Kui kompressor ei tööta, ei toimu külmaaine tsirkulatsiooni ja jahutusprotsessi. Kompressori rikked võivad olla mehaanilised või elektrilised. Sageli juhtub, et kompressori sidur ei lülitu sisse. See võib olla tingitud kas rikkis releest, kaitsmest või kompressori enda kulumisest.
Kui kompressor teeb töötamise ajal imelikku häält või kriuksumist, võib tegemist olla laagrite kulumisega. Mehaanilise rikke korral on tihti vajalik kogu kompressori vahetus, mis on kliimaseadme remondi juures üks kallimaid töid. Seetõttu on oluline kliimaseadet regulaarselt hooldada, et vältida kompressori enneaegset kulumist.
Kondensaatori probleemid ja ummistused
Kondensaator asub auto esiosas, otse mootori radiaatori ees. Kuna ta on “esireas”, saab ta kõige rohkem vatti: sinna lendab kive, putukaid, lehti ja muud teeprahti. Kui kondensaatori ribid on ummistunud, ei saa õhk vabalt läbi voolata ja külmaaine jahutamine muutub võimatuks.
Lisaks füüsilisele ummistusele võib kondensaator ka läbi roostetada, eriti meie kliimas, kus teid talvel soolatakse. Kui kondensaator lekib, on selle vahetus vältimatu. Mõnikord piisab lihtsalt korralikust pesust, et taastada süsteemi tõhusus, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et mitte õrnasid ribisid survepesuriga ära rikkuda.
Elektrilised vead ja andurite tõrked
Tänapäeva autod on täis elektroonikat ja kliimaseade pole erand. Süsteemi tööd juhivad mitmed andurid: rõhuandurid, välistemperatuuri andur ja salongisisesed temperatuuriandurid. Kui mõni neist annab vale signaali, võib kliimaseade arvata, et väljas on piisavalt jahe, või lülitada süsteemi turvalisuse huvides välja.
Üks sagedane mure on kliimaseadme segusiibrite mootorid. Need on väikesed elektrimootorid, mis liigutavad salongis klappe, et suunata õhku läbi aurusti (külm) või läbi soojendusradiaatori (soe). Kui klapp on jäänud “sooja” asendisse kinni, ei aita ka kõige võimsam kompressor – auto puhub ikka sooja, kuna õhk suunatakse valesti.
Kuidas kliimaseadme tervist kontrollida ja hooldada
Ennetamine on alati odavam kui remont. Siin on mõned sammud, mida tasub jälgida:
- Kasutage kliimaseadet aastaringselt. Isegi talvel tasub seda aeg-ajalt sisse lülitada – see hoiab süsteemi tihendid määrituna ja takistab hallituse teket.
- Kontrollige salongifiltrit. Ummistunud filter piirab õhuvoolu ja võib tekitada tunde, nagu kliima ei jahutaks piisavalt.
- Tehke kliimaseadme täitehooldus iga 2-3 aasta tagant. See sisaldab mitte ainult külmaaine lisamist, vaid ka süsteemi rõhukontrolli ja vajadusel õli lisamist kompressorile.
- Puhastage kondensaatorit regulaarselt putukatest ja prahist.
Sagedasemad küsimused ja vastused
Miks minu auto kliima puhub vaheldumisi sooja ja külma?
See viitab sageli kas ebapiisavale külmaaine kogusele või elektrilisele veale, näiteks vigasele rõhuandurile, mis paneb kompressori pidevalt sisse ja välja lülituma.
Kas ma saan ise konditsioneeri täita poest ostetud gaasiballooniga?
Kuigi see on tehniliselt võimalik, ei soovita me seda. Õige külmaaine kogus on grammi täpsusega määratud. Liiga vähe või liiga palju gaasi võib kompressori kiiresti hävitada. Lisaks on ohtlik jätta süsteemi lekked parandamata.
Kui palju maksab kliimaseadme remont?
Hind sõltub suuresti veast. Lihtne täitehooldus maksab tavaliselt 50–100 eurot. Kui aga vaja on vahetada kompressor või kondensaator, võivad kulud ulatuda sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse.
Kas salongifiltri vahetus aitab, kui kliima puhub vaid sooja?
Salongifilter ei mõjuta õhu temperatuuri, vaid õhuhulka. Kui kliima puhub sooja, siis filter tõenäoliselt probleemi ei lahenda, kuid selle puhtus on oluline õhukvaliteedi ja ventilatsiooni võimekuse tagamiseks.
Miks kliimaseade teeb sisselülitamisel imelikku klõbinat?
See võib viidata kompressori siduri või laagrite kulumisele. Sellisel juhul on mõistlik auto viia teenindusse kontrolli, et vältida kulukamat purunemist.
Millal pöörduda professionaalse töökoja poole
Kuigi mõningaid kontrolltoiminguid saab teha ise, nõuab kliimaseadme sügavam diagnostika spetsiaalseid seadmeid. Autoremonditöökodades kasutatakse spetsiaalseid “kliimajaamu”, mis suudavad süsteemist vana gaasi välja imeda, seda puhastada, süsteemi vaakumiga testida ja uue gaasi ning õliga täita.
Kui olete märganud, et jahutusvõime on kadunud, ärge viivitage kontrolliga. Mida kauem süsteem vigasena töötab – eriti kui tegemist on lekkega –, seda suurem on oht, et süsteemi pääseb niiskus. Niiskus seguneb kliimasüsteemi õliga, tekitades happelist keskkonda, mis söövitab kompressorit seestpoolt. See muudab lihtsa “täitehoolduse” asemel vajalikuks kogu süsteemi kalli pesu ja komponentide vahetuse. Kui tunnete salongis imelikku kopitanud lõhna, võib see viidata ka aurusti pinnal paljunevatele bakteritele, mis vajab eraldi desinfitseerimist. Professionaalne teenindus oskab hinnata nii süsteemi rõhku, elektrilisi signaale kui ka leketekohti, säästes teid asjatutest kulutustest ja tagades mugava sõidukeskkonna igal aastaajal.
